Protseduurist
Silmasisese lisaläätse paigaldamine on tänapäevane refraktiivkirurgia meetod, mis vabastab inimese prillide või kontaktläätsede kandmise vajadusest. STAAR EVO Visian ICL läätsed on ühed enim kasutatavatest ja samas kõige ohutuimaks peetud lisaläätse mudelitest. Nende läätsedega on võimalik korrigeeerida lühinägevust kuni -18,0D ja kaugnägevust kuni +10 D. On olemas ka antud läätsede toorilised variandid, mis korrigeerivad samal ajal ka astigmatismi kuni 6D. Parim lahendus on lisaläätse paigaldamine alla 40 aastastele patsientidele, kellel on lühinägevust üle -6D või väiksema lühinägevusega inimestele, kelle sarvkesta paksus ei võimalda nägemise laserkorrektsiooni. Kandidaadi sobivuse vastavaks operatsiooniks selgitab välja konsulteeriv arst operatsioonieelse visiidi käigus. Informatsiooni on võimalik leida ka tootja veebilehelt https://staar.com/
Mida tuleb meeles pidada?
Operatsioonieelse visiidi ajal toimuvate mõõtmiste adekvaatsuse garanteerimiseks peab kandidaat loobuma pehmete kontaktläätsede kandmisest vähemalt 2 nädalat enne planeeritavat visiiti. ICL lisaläätse kandidaat peaks olema hea üldtervise ja tervete silmadega, välja arvatud lühi- või kaugnägelikkus. Vastunäidustusteks on rasedus, diabeet ja kroonilised põletikulised haigused.
Mis operatsiooni käigus täpselt toimub?
STAAR EVO Visian ICL lisalääts paigaldatakse operatsiooni käigus vikerkesta taha, oma läätse ette. Operatsioon toimub kohalikus tuimestuses ja kestab tavaliselt 20 minutit. Operatsioon toimub enamasti mõlemale silmale samal päeval.
Peale operatsiooni on vaja tarvitada põletikuvastaseid silmatilku 4 nädala vältel. Samal perioodil on piiranguid kehalises tegevuses (saun, basseinis ujumine ja raske füüsiline treening). Nagu igal kirurgilisel operatsioonil on ka ICL lisaläätse paigaldamisel võimalikud kõrvalnähud ja tüsistused.
Tõenäolisemad võimalikud tüsistused
- Ajutine silmasisese rõhu tõus, mis on üldjuhul ravitav.
- Silmasisene põletik
- Võrkkesta irdumine. Haiguslik seisund, mida esineb lühinägelikel ca 40 korda sagedamini kui normaalse silmaehitusega inimestel. Seda võib esile kutsuda silmatrauma, kuid ka igasugune silmasisene operatsioon võib tõsta riski selle häire tekkeks. Seisund on ravitav vastava operatsiooniga, mille tulemused olenevad haiguse vormist ja ravi ajastusest. Tihti tähendab see siiski vähemalt osalist nägemisvõime kaotust.
- Vikerkesta põletik, mis on ravitav intensiivsema raviskeemiga, kui patsiendil pole mingit soodustavat üldhaigust.
- Katarakti ehk läätsehägustumise teke tüsistunud operatsiooni tagajärjel. Ravitav kirurgiliselt.
- Pupilli diameetri või kuju muutus.
Võimalikud kõrvalmõjud
Kuigi nägemise kvaliteet peale õnnestunud lisaläätse paigaldust on üldjuhul väga hea, on võimalikud teatavad nägemishäired hämaras valgustuses nagu halod (oreool ümber valgusallikate kujutise) või välgatused vaatesuuna kiirel muutmisel. Neid märkavad kuni 20% patsientidest, kuid praktiliselt kõigil juhtudel kaovad nimetatud kaebused 6 kuu jooksul peale operatsiooni. Kuigi üldiselt on ICL lisalääts paljale silmale nähtamatu võib see tähelepaneliku vaataja jaoks teatavas valguses anda ebaloomulikku helki või refleksi.
Alati tuleb arvesse võtta!
Lisaläätsega saavutatud hea nägemine ei vabasta lugemisprillide vajadusest vastavasse ikka jõudmisel (ca 40-45 eluaastal). Kui vanemas eas tekib silma katarakt ehk kae, tuleb selle raviks silmast eemaldada lisalääts ja silma oma lääts ning asendada viimane teist tüüpi kunstläätsega. Eelnev loetelu ei sisalda kõiki võimalikke tüsistusi ega kõrvalmõjusid. Kuigi antud tüüpi lisaläätsi on maailmas paigaldatud üle 20 aasta, ei välista see mingite uute faktorite ilmnemist tulevikus. Kuigi lisaläätse paigaldamise operatsioonide tulemused on statistiliselt väga head, ei saa garanteerida, et Teie nägemisteravus peale operatsiooni on ilma korrektsioonita 100%.
Operatsioone teostab kirurg Dr. Inger Heleen Viikna