Mis see on?
Kuiva silma sündroom tekib, kui pisara hulk või funktsioon on ebaadekvaatne ja põhjustab ebastabiilse kihi silma pinnal. Silmapinna kuivus häirib silma optilist võimekust ja silmapinna kaitsefuntsiooni. Kuiva silma sündroom on paljupõhjuslik haigus, mis oluliselt vähendab elukvaliteeti ning võib põhjustada stressi.
Sagedasemad kuiva silma sündroomi põhjused
Noorematel patsientidel on kuiva silma sündroomi põhjuseks sagedamini keskkonnast tulenevad põhjused nagu konditsioneer, vähene töökeskkonna õhuniiskus, kontaktläätsed, liigne lähitöö (sealhulgas arvutitöö) ja sellest tulenev vähene pilgutamine. Refraktiivse kirurgia järgselt esineb silmapinna kuivust samuti enam. Kuiva silma sündroomi võivad põhjustada raseduse, imetamise, rasestumisvastaste vahendite kasutamine ja menopausiga kaasnevad hormonaalsed muutused. Kõige sagedasemateks kuiva silma põhjusteks üle 50 aastastel patsientidel on eaga seotud pisaravedeliku vähene tootmine, laugude näärmete düsfunktsioon ja silmaoperatsiooni järgsed sarvkesta muutused. Harvemini esinevateks kuiva silma sündroomi põhjusteks nii noorematel kui vanematel on autoimmuunne haigus Sjögreni sündroom, limaskesta armistumine, vitamiin A puudus ja silmalaugude asendi häired.
Kuidas ära tunda?
Kaebused silmade kuivusele on individuaalsed, east sõltumatud ja annavad aimdust haiguse tõsidusest. Kuiva silma sümptomiteks on silmade karedus-, võõrkeha-, väsimus-, valutunne, silmade sügelus, tundlikkus ja ärritatus, põletustunne, hägune nägemine (pilgutamine ja kunstpisar leevendab), silmade vesitsemine (eriti tuule käes), silmade punetus, sage pilgutamine, valgutundlikkus, peavalud.
Miks ei tohiks kuiva silma sündroomiga kaasnevaid kaebusi eirata ehk millised võivad olla tagajärjed?
Kui pisarakihi koostis on häiritud, siis silma kaitsefunktsioon ei toimi enam korrektselt. Ilma ravita kuiva silma sündroom võib viia soovimatute komplikatsioonideni nagu krooniline laugude või silmapõletik, sarvkesta haavandumine või püsiv nägemislangus.