Diabeet põhjustab silma võrkkesta mittepõletikulisi muutusi ehk diabeetilist retinopaatiat, mis on Eestis 30-65 aastaste patsientide hulgas üks peamine pimedaks jäämise põhjus. Varases arengujärgus diabeetiline retinopaatia nägemishäireid ei põhjusta, kuid oht nägemist kaotada on olemas. Kui diabeetiline retinopaatia avastatakse õigel ajal, saab haiguse arengut peatada või nägemist laserraviga säilitada.
Iga diabeetik peab meeles pidama kahte asja:
- Üks peamine pimedaksjäämise põhjus on diabeetiline retinopaatia
- Ainus efektiivne ravimeetod on õigeaegne laserravi
Mis on diabeetiline retinopaatia?
Diabeetiline retinopaatia on diabeedi tüsistus, mis kahjustab silmamuna võrkkesta (reetinat). Võrkkest on silmapõhja valgustundlik ja valgust läbilaskev kiht. Nägemiseks peab valguskiir läbima silma sarvkesta, läätse ja klaaskeha (silma sees olev geelitaoline aine, mis kuulub silma optilisse süsteemi ) ning jõudma võrkkestani. Reetinale langenud kujutis kandub nägemisnärvi kiude mööda ajju. Kollatähn (maakula), mis asub reetina keskosas, võimaldab näha detaile ja lugeda. Diabeedist tingitud muutuste tõttu võivad väikesed veresooned (kapillaarid) sulguda ja hakata verd läbi laskma. See põhjustab turset tsentraalses reetinas ja uute veresoonte tekkimist silmapõhjas. Uued veresooned pole aga täisväärtusliku seinaga, mis võib põhjustada nende läbilaskvust ja silm täitub verega. See on klaaskeha verevalum ehk hemorraagia.