Diabeetilist retinopaatiat liigitatakse silmapõhja muutuste järgi, kusjuures nende hulk ja raskusaste võib olla kummaski silmas erinev.
Taustaretinopaatia
Haiguse varasem arengujärk ja esineb harva enne 8-10 haigusaastat. Nägemisteravus (visus) on normaalne ja puudub oht, et see langeks. Kui tekib aga hulgaliselt väikesi verevalumeid, hapraid veresooni ja eksudaate, siis viitab see retinopaatia arengule ning nõuab tihedamat kontrolli (iga 6-12 kuu järel).
Preproliferatiivne retinopaatia
Seda retinopaatia arengujärku iseloomustavad võrkkesta veenide laienemine, niverdumine ja läbilaskvus. Verevalumeid tekib silmapõhja rohkem ja nad võivad olla ka suuremad. Hulgaliselt leidub mitmesuguseid eksudaate.
Proliferatiivne ja kaugelearenenud retinopaatia
Kui veresooned sulguvad , jääb võrkkest ilma hapniku ja toitaineteta. Võrkkesta verevarustuse ja toitumise taastamiseks hakkavad silmapõhja kasvama uued, ebatäiuslikud veresooned. Need on haprad ja võivad põhjustada klaaskeha verevalumeid. Väikese verevalumi puhul läheb nägemine hägusaks (silme ette tekivad jooned või hõljuv hägu), ulatuslik hemorraagia segab nägemist juba tõsiselt. Uued veresooned soodustavad sidekoe teket, mis võib viia võrkkesta silmapõhjast irdumiseni ja nägemise kaotuseni.