Esimene ja peamine võimalus raviks on vähendada veresoonte läbilaskvust ja hävitada uued veresooned. Selleks viiakse läbi protseduur võrkkesta pankoagulatsioon, mis kujutab endast 2000-4000 silmapõhja põletust. Ravi toimub ambulatoorselt, kuid on sageli korduv. Laserravi on vajalik nägemise säilitamiseks, kuid mitte parandamiseks. Pimedaks jäämist on võimalik vältida 80-90% juhtudest. Laserravi on vajalik juhul, kui silmaarst avastab võrkkestal veresoonte uudismoodustusi või kui need on sinna ilmselt mõne aja pärast tekkimas. Tavaliselt juhtub see 10-15 aastat diabeeti põdenud suhkruhaigetel (tugeva diabeedi dekompensatsiooni puhul ka varem). Veel on laserravi näidustuseks, kui maakula läheduses ja ümbruses on hakanud lekkima kapillaarid.
Kas operatsioon (vitrektoomia) parandab nägemist?
See on operatsioon, kus mikrokirurgiliste instrumentide ja mikroskoobi abil eemaldatakse klaaskeha ning puhastatakse silmapõhja. Hägusa klaaskeha väljavahetamine läbipaistva keskkonnaga võimaldab valgusel uuesti võrkkestani pääseda ning seega taastub osaliselt ka nägemisvõime. Siiski pole nägemise kvaliteet võrdne normaalsega. Nägemise paranemiseks võib kuluda nädalaid-kuid. Raskekujulise retinopaatia korral tuleb saavutuseks pidada ka haiguse peatamist.
Kas on abivahendeid, mis aitavad lugemisel, kui nägemine on halvenenud?
Neid diabeetikuid, kelle nägemisteravus on langenud sedavõrd, et nad näevad objekte vaid mõne meetri pealt, saab ka aidata. Oma igapäevaste tegevuste jätkamisel võivad abivahenditeks olla nii lihtne suurendusklaas kui erilised elektroonilised abivahendid. Tallinnas asuva pimedate rehabiliteerimiskeskuse töötajad aitavad vaegnägijaid abivahendite kasutamises pidevalt nõu, treeningute ja eriväljaõppega.